Kuidas kaitsta foto autoriõigust?


Violation of my copyrights

Taas on üks väljaanne arvanud heaks avaldada minu tehtud foto ilma minult nõusolekut küsimata. Kui Indrek Martin ‘BC’ kirjutas paar päeva tagasi viitamisest, mis on mittekommertsiaalsete veebipäevikute hea tava, siis ärilisel eesmärgil fotode avaldamine autori nõusolekuta on ju kuritegu.

Kui ma neid seadusi täpselt teaks ja enda kaitseks kasutada oskaks, siis ma siin praegu vist väga ei kurdaks ja annaks pigem ise nõu, kuidas sellistel puhkudel toimida. Isiklikult ühtegi juristi ka veel ei tunne, keda nõu saamiseks ära kasutada. Seega küsingi nõu Teilt, fotoblogijad, kas Teil on endal sarnaseid juhtumisi olnud ja kuidas sellisel puhul toimida?

Täpsemalt minu juhtumist. Leidsin, et mulle tuttav foto on google image otsinguga leitav NaisteMaailm.ee lehel illustreerimas avaldatud artiklit. Kui vaadata vaid artiklit, pilti avamata, on pildile alla kirjutatud ‘Foto: Ajakirjade Kirjastus’. Kui kellelgi huvi pilti lähemalt vaadata ja selle avab, siis alles on näha, et pildil vesimärgis ‘ranno.eu’. Kasutatud on minu blogist pärinevat fotot, mille avaldasin aasta tagasi (vaata postitust).

Kas oskate nõu anda ja kogemusi jagada?

Lahendatud pole ka eelmine juhtum, kus avaldati minu tehtud foto, mille autoriks oli pandud täitsa suvaline ajalehe enda fotograaf. Kaebelaul tolle juhtumi kohta leiad sellest postitusest. Kas teab keegi, mis aja jooksul aegub õigus sellise juhtumi puhul kaebust esitada?

Summary in English. Once again my photo has been published on commercial purpose without my permission. I decided to write the post in Estonian in hope to get more feedback and advice from local photobloggers. You can have a look at the post, where I initially published the photo, or read about another case where my photo was published without my permission or credits.


Leave a Reply

6 thoughts on “Kuidas kaitsta foto autoriõigust?

  • ArvoS

    Olen ka paar korda juhtunud enda pilte nägema võõrastel lehtedel. Kuid tegemist on olnud nö kujunduse osadena ja mitte ajakirjades. Peale maili saatmist on pildid eemaldatud ja vabandatud. Pole viitsinud asja suuremaks ajada. Aga edu – jälgin huviga – mis edasi saab!

  • Ranno

    Ma olen mõlemale väljaandele saatnud viisaka e-maili, kus olen aru pärinud, miks kasutatud minu fotot kommertsiaalsel eesmärgil minu loata ilma minu loata ja veel foto autorit ka vahetades. Pole kummaltki saanud ei vastust ega ka vabandust. Just see ignoreerimine torgibki tagant, et kaebust ametlikuks teha.

    Muide, Maladjosh Estonii on korra vale nime all avaldatud pildi teises artiklis veel korra avaldanud ja sel korral ka minu nime lisanud, kuid luba pole ikka küsitud, ega honorari pakutud, ega ole ka vabandust senini vale nimega pildi ilnmutamise eest saanud.

  • viitenumber

    Hey … tunned küll juriste … mind näiteks :)

    Põhimõtteliselt, ja ma võin eksida, võid sa oma pildi avaldanud väljaande kohtusse anda ja pildi avaldamisega sulle tekitatud kahju tagasi nõuda. Nad sinu mailidele pole vastanud seega sul muud õiguskaitsevahendit ei ole. Lihtsalt kas sa sellest ka midagi saad, kuna mis see sulle takitatud kahju on ma öelda ei oska … ehk see, et kui sa tahaksid seda pilti müüa (ja otsid välja tavaliselt pildi eest makstud summa) siis keegi ei tahaks seda enam osta. Raudselt on meil miskit kohtupraktikat selles osas.

    Igatahes vaata AUTORIÕIGUSE SEADUST ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12957346 ) § 12. Isiklikud õigused ja sirvi niisama kah seda … seal kirjas mis sa sealt nõuda saad … nalja pärast võid nad ju kohtusse anda ;)

    K

  • Ranno

    Oi, Kristjan! Ma millegipärast polnud endale teadvustanud, et Sina jurist. A nüüd, kui selle selgeks tegid – hoia alt, pean Su kohe kiirvaliku alla panema :D

  • Anonymous

    Kõige targem oleks kirjavahetuse alustamise asemel kohe (esimeses kirjas) autoritasu nõuda, anda oma pangakonto nr ja kirjutada ette summa. Kui viimane on mõistlik, makstakse see korraliku väljaande poolt ka ära. Iseasi, kui foto loata avaldamine põhjustab Sulle kahjusid, nende välja nõudmine on alati keerulisem. Kuid ka siis oleks alati parem alustada kohtuvälise kokkuleppe (kompromissi) otsimisest.